- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-residentide hind on 240 uut ettevõtet
Mis on mis
E-residentsus on maailmas esimene riigi tagatud turvaline digitaalne isikutuvastus, mis annab välisriikides elavatele välismaalastele riigi elanikega sarnased võimalused riigi e-keskkonnas tegutsemiseks ja e-teenuste kasutamiseks.
E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav ega reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ega Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Mida see Eestile tähendab? Need inimesed vajavad siinsetelt firmadelt teenuseid, neil on vaja aadressi oma ettevõttele, Eesti pangakontot, vahel ka juriidilist ja maksuabi, selgitas e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus. „Eesti ettevõtted teenivad nüüd rohkem ja saavad rahvusvaheliselt oma teenust müüa. Eesti võidab, sest Eesti ettevõtjad saavad rikkamaks, maksavad rohkem makse ja Eesti võidab maksutulu,“ rääkis ta.
Majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, e-residentsuse idee algataja, kinnitas, et Eestist ei saa iialgi maksuparadiisi, nagu on Luksemburg. „Eesmärk on leida rohkem kliente Eesti ettevõtetele. Seega ei ole asi niivõrd maksude maksmises või uue Luksemburgi loomises. Peame leidma oma viisi, kuidas neid numbreid kasvatada,“ kõneles Kotka tänasel aastapäeva tähistamisel.
Kasvav huvi Aasiast
Suurem osa e-residente asub lähiriikides – kõige rohkem on neid Soomes, millele järgneb Venemaa. Korjuse sõnul on uus trend Aasia riigid, eriti India. Ta tõi näite ühest Indiast pärit e-residendist, kes enne digitaalse isikutunnistuse saamist oli lihtne palgatöötaja. Kui ta nägi, mis võimalused e-residendi staatus talle annab, otsustas ta asutada oma ettevõtte.
Peamiselt tegutsevad e-residentide loodud ettevõtted digitaalsel turul, selgitas Korjus, näiteks müüvad veebi teel mõnd teenust või toodet ja enamasti nii, et saavad internetimakseid ega ole sularahaga seotud. Positiivne on tema sõnul ka see, et iga viies e-resident juba palkab ka Eestis töötajaid.
Üks näide Eestisse loodud ettevõttest on pärit Malaisiast, kus sealne elanik müüs kohaliku kinnisvara ja börsi kohta raporteid, kuid sai neid pakkuda oma riigis, sest interneti teel ei saanud nende eest maksta, kuna Malaisias ei saa Korjuse sõnul teisi valuutasid vastu võtta. „Nüüd läbi e-residentsuse asutas ta oma ettevõtte, võtab vastu rahvusvahelisi makseid, müüb oma teenust igal pool rahvusvahelisel turul ja talle tähendab see sisuliselt nullist äri võimalikkust,“ rääkis Korjus.
Kommentaar
Riik ja erasektor peavad koostööd tegema
Taavi Rõivas, peaminister
E-residentsus on unikaalne ja suurepärane näide Eesti suutlikkusest e-teenuste maailmas teed rajada. E-residentsus ei ole ainult uuenduslik, vaid see on ka nihutanud mõtteraame, pannud nii meid kui ka paljusid teisi riike mõtlema globaalsemalt. E-residentsusel on potentsiaali teha Eesti tõeliselt suureks.
Programmi edu innustab meid, aga samas ka kohustab nii riiki kui ka erasektorit e-residentidele rohkem vajalikke teenuseid pakkuma. Vaid nii on võimalik jõuda seatud 10 miljoni e-residendi visiooni täitumiseni, kui teeme tihedat koostööd riigi- ja erasektori vahel. Vaid senisest kiiremas tempos uusi teenuseid pakkudes on võimalik kogu potentsiaal rakendada, nii et see kasu jõuaks ka meie majanduseni. E-residentsus on kogu riigi ühine asi.
Otsitakse uusi võimalusi
Kuna tihti on e-residentsuse meeskond kuulnud küsimust, mida saavad sellest programmist need, kellele ei meeldi ettevõtlusega tegeleda, hakati otsima võimalusi pakkuda e-residentidele rohkem teenuseid. Nii alustati mõni kuu tagasi koostööd esimeste firmadega, kes saavad e-residentsust hästi ära kasutada.
Esimeste seas olid rahastusega tegelevad platvormid Funderbeam ja Fundwise. Ühisrahastuse kaudu kapitali kaasamise võimalust pakkuv Fundwise plaanib uuel aastal käiku lasta platvormi, kus saab end turvaliselt tuvastada ja digiallkirja anda. “E-residentsus võimaldab pakkuda turvalisi ja mugavaid digitaalteenuseid, mis hõlbustab veebis usalduse tekitamist,” ütles Fundwise’i tegevjuht Henri Laupmaa, lisades, et nad ootavad kõiki e-residente, kes soovivad Eesti ettevõtetesse investeerida.
Funderbeam pakub praegu peamiselt põhjalikku idufirmade andmebaasi, kuid ettevõttel on kavas käivitada maailma esimene idufirmade investeerimis- ja kauplemiskeskkond, kus investoritel on esmakordselt võimalus start-up-investeeringuid hõlpsalt osta ja müüa. Funderbeami kaasasutaja Villu Araku sõnul kasutab ettevõte e-residentsust kauplemiskeskkonna algfaasis ühisinvesteeringute puhul juhtinvestorite digitaalseks identifitseerimiseks, ilma et nende tuvastamiseks peaks tegema lisatööd.
Ettevõtte teine asutaja Kaidi Ruusalepp selgitas, et juhtinvestoril on sündikaadis suured õigused, aga ka vastutus. „Meile on kasuks iga asi, mis aitab kiiresti ja turvaliselt tuvastada, et potentsiaalne juhtinvestor on see, kellena ta end esitleb. Nii saavad kõik osapooled kiirelt start-up’idesse investeerima hakata,” märkis ta.
Hetkel kuum
Tasub teada
Ootavad seadusemuudatusi
E-residentsuse meeskonna eestvedamisel soovitakse mitut seadusemuudatust, et e-residentidel oleks lihtsam siin oma asju ajada.
Pangakontot saab teha veebis.
Ettevõtja asukoht ei pea olema sama mis juhatusel.
E-residentsuse taotlejal ei pea olema seost Eestiga, taotleda võivad ka need, kes soovivad lihtsalt digiidentiteeti ja mingeid muid teenuseid kasutada.
Ühingu vastu esitatud hagisid menetletakse e-residendi ettevõtte põhikirjajärgses asukohas.
Kuna e-residentide seas on Araku hinnangul tuntud ja kogenud ettevõtjaid ning investoreid, loodab Funderbeam olla koostöö kaudu neile nähtavam ja kättesaadavam. „Iga uus Funderbeami kasutaja, iga kõva investor annab meie platvormile sisu ja hoogu juurde. Kuulsate e-residentide sõnad ja sammud loevad ning jäävad silma ka teistele. Ent e-residentidega võidame ka mõneti igapäevasemal tasandil — mida rutem ja kergema pingutusega saame tuvastada, et juhtinvestoriks kandideeriv inimene pole libahunt, seda rutem saab ta Funderbeamis investeerima ja kauplema hakata.“
Suured plaanid
Aastaga on e-residentsuse kävitumine ületanud ootusi kolmekordselt. Taavi Kotka sõnul on aga veel pikk tee minna. „See on väike laps, kes veel ei kõnni ja vajab palju tööd,“ ütles ta.
Kotka kirjeldas maailma tööturul ilmnevaid trende, millest selgub, et üha rohkem inimesi hakkab ettevõtjaks, eriti kui vaadata Uberi ja Airbnb näiteid. „See on normaalne, et sul on päevatöö ja siis lisasissetulek, kus sa tegeled millegi muuga,“ märkis ta. Samuti on tema sõnul maailmas üha rohkem ettevõtjaid, kes ei paku oma teenust enam ainult kohalikul turul, vaid üle maailma.
Selle taustal on Kotka sõnul peamine küsimus, kas ka riigid suudavad end muuta või mitte. „Meie arvame, et suudame ja peaksime, sest see on ainus viis kasvamiseks. Üks trend, mida vaatame, näitab, et 2035. aastaks on maailmas üks miljard digitaalnomaadi, kes ei seo end ühe elukohaga ega ole konkreetse riigi elanikud,“ rääkis ta.
E-residentsuse programmiga on Kotka selgitusel oluline leida selline lahendus, mis teeks õnnelikuks kõik osapooled – Eesti, e-residendid, ettevõtted ja e-residentide asukohamaad. Selleks tuleb näiteks üle vaadata, mismoodi toimub maailmas maksude maksmine. See on Kotka sõnul omaette väljakutse.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele